Umbes kolm kuud tagasi otsustasid kaks tuvi ( panin neile nimeks Maali ja Juuli) mu rõdul olevasse karpi pesa ehitada. Mõtlesin oma nädal aega, mida ma teen. Eriti ei taha ju, et tuvid rõdul elavad. Ühel hetkel viskasin selle karbi lihtsalt rõdult alla, mõeldes, et küll nad leiavad oma pesa üles või ehitavad neile sobilikku kohta uue. Endal südames muidugi väga paha tunne, kuna lõhkusin teiste pesa ära. Peale pesa hävitamist käisid nad mul kaks nädalat rõdul ja ei vaadanud mulle just kõige parema pilguga otsa. Siis järgnes mõneks ajaks rahu. Mõtetes palusin neilt andestust, et halba tegin. Umbes kuu aega järgnes rahu, mõtlesin, et lõpuks leidsid kusagile neile sobiva paiga. Aga ühel hetkel olid nad taas kohal, käisid rõdul olevat lillepotti päevas oma kolm korda ümber ajamas. Mõistsin, et see nüüd mu karistus, pean lillepotti päevas mitu korda püsti panema. Ok, eks ma lepin sellega, mis ma muud ikka teha saan, mõtlesin sel hetkel. Järgnes mõneks ajaks jälle vaikus. Kolm päeva tagasi ilmusid jälle tagasi. Täna ehitasid uue pesa. Mind nad isegi enam ei karda, ei lenda minema kui rõdule lähen, ei pane üldse tähele, et olemas olen. Nagu nähatamatu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar