FÖÖNIKS /PHOENIX - selle tähendus

Lood fööniksist esinevad Vana-Kreeka, Vana-Rooma, Kaug-Ida ja muistsete araablaste mütoloogias. Nii kreeka kui ka rooma lugudes esindas fööniks päikest, kes päeva lõpul leekides hukkus ja igal hommikul taas ellu ärkas. Varakristlastele hakkas fööniksi lend sümboliseerima taassündi ja ülestõusmist, vana maailma mahajätmist uue vaimumaailma pärast, suremist ja taas elluärkamist. See tähistas elu võitu surma üle, surematust ja Kristuse surnust ülestõusmist.
 Öeldakse, et fööniks elab 500 aastat. Kui ta väsib, siis ehitab ta lõhnavatest okstest pesa ning süütab end põlema, et tuli ta enda tehtud tuleriidal neelaks. Kolme päeva pärast naaseb fööniks uuestisündinuna.
 Hiina mütoloogia järgi on fööniks ligimesearmastuse ja vooruse sümbol ning tähtsuselt draakoni järel teisel kohal. Ta esindab yin`i ja yang`i ning oli leebe olevus, keda seostati keisrinnaga, kes ainsana tohtis seda sümbolit kanda. Tätoveeringusümbolina seostatakse fööniksit sageli naiselike omadustega ja iga tema kehaosa esindab kindlat voorust. Nende seast võiks nimetada kohusetunnet, headust, lahkust ja usaldusväärsust. Leegi kujundid esindavad puhastumist ning muutumist tule ja raskuste läbi.
                           
                                   - MA ARMASTAN KOGU SÜDAMEST FÖÖNIKSIT -